Mis põhjustab Soomaa üleujutused?

Miks Soomaal ujutab? Ja mis tingimustel on üleujutused eriti suured?

Soomaa üleujutuste retsept koosneb nii loomulikest looduslikest eeldustest kui ka ilmastiku eripärast.

Võimsaimad ujutused on alati olnud väga kiire lume sulamise tagajärg, siis kui soe saabub äkki, ka öösel valitsevad soojakraadid ja veelgi parem kui sajab vihma. Samuti tekitavad tugevad vihmad väiksemat sorti viiendat aastaaega aegajalt ka suvel ja sügisel.

mis põhjustab soomaal ujutusi

Talvel maha sadanud paks lumevaip on teine suure vee eeldus. Siiski on sagedamini ette tulnud, et lumerohkele talvele ei järgne rekordihõngulist uputust, kevad tuleb vindudes, päeval päike sulatab lund, öösel aga pakane taas külmetab. Enamus kevadeid hiilib sedasi ettevaatlikult kohale.

Seega uputuse teke ei sõltu niivõrd lumekoguse suurusest, kuivõrd selle sulamise kiirusest. Aga miks ikkagi just Soomaal regulaarselt ujutab? Jus selle loodusnähtuse regulaarsusest on saanud kohalikud külaelanikud inspiratsiooni nimetamaks ujutusi viiendaks aastajaks.

Maastikuliselt ja hüdroloogiliselt langeb Soomaal kokku mitu üleujutusti tingivat asjaolu:

  • Lähestikku suubuvad üksteisesse kolm suhteliselt veerohket jõge – Lemmjõgi, Raudna ja Halliste. Korjates enda sängidesse lumesulamise vee suurelt alalt ei mahu see aga kokku kogutuna ühte sängi enam ära, tõuseb kallaste vahelt välja ja valgub lammidele laiali.
  • Lisategurina võimendab vee kuhjumist suhteliselt kiire vool jõgede ülemjooksudel, mis asuvad Sakala kõrgustikul. Jõudes madalikule Soomaal jõgede lang muutub olematuks ja voolukiirus aeglaseks.
  • Jõgede kaldad on ujutusalal vaid paarimeetri kõrgused, maa on madalam kui allavoolu jääval Halliste suudemalal Navestisse, kus üleujutust ei toimu.

Piltlikult on tegu hiiglasliku “kausiga”, mille servadeks on kõrgemad rabad, põhjaks lammimetsad ja niidud. Kaussi voolab sisse hulga vett kolmest torust, mida ühe toru kaudu ei suudeta piisavalt kiiresti edasi juhtida. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga.

Et viienda aastaaja anatoomia on kaunis keerukas ja mitmete asjaolude koondmõju siis püsib visalt ka mitmeid ekslikke arusaamu ujutuste põhjuste kohta. Kõige mütoloogilisem neist on Halliste jõe “peaaegu vastuvoolu” suubumine Navestisse, mille juures Navesti “võimas” vool Halliste jõe seisma paneb ja Soomaa üle ujutab.