In English
Meenutasime sõber Algisega erinevate aastate üleujutusi ja arvestasime välja, et käesolev on Soomaa viimase kümne aasta suuruselt viies. Siin väike tagasivaade neljale suuremale:
1) Viimase kümnendi võimsaim uputus oli 1999 aprilli alguses, Andres Tõnisson kirjutab, et suurvesi peegeldab Soomaa nägu. Kümne aasta tagune ujutus tõi massimeedia vahendusel esmakordselt “viienda aastaaja” kui Soomaa rahvuspargile omase loodusnähtuse avalikkuse teadvusesse.
2) 2002. aastal saabusid kevadiselt soojad ilmad oodatust varem – keset küünlakuud. Kas kliimamuutused? Vastalpäeval oli Soomaal ujutuse kõrghetk, Urmas Hännile kirjutas sellest, kuidas vastlakuklid sõitsid Karuskosele kanuuga.
3) 2004. aasta kevadel oli märkimisväärne suurvesi taas traditsioonilisel ajal, jõgede jääminekuga samaaegselt. Peeter Ernits käis ujutusalal kanuumatkal ja raporteeris, et Soomaa viies aastaeg ajab kanuudesse.
4) 2005. aasta jaanuari torm laastas Eestimaad ja põhjustas Pärnus paljudele tuska ja kahju toonud uputuse. Soomaale saabus jaanuarikuine viies aastaeg tormijärgse soojalaine harjal poolteist nädalat hiljem. Mari Lauer käis uudistamas, vaata videot. Kas aga pärnakatel on midagi soomaalaste uputuskogemustest õppida? Kahtlane…
Heaks indikaatoriks suurvee ulatuse või “suuruse” hindamisel on Soomaa rahvusparki läbiv Tori-Kõpu maantee. Korralike ujutuste ajal voolab Raudna jõgi sellest üle. Täna selline vaatepilt avanebki.
Seoses viienda aastaajaga korraldame pühapäeval 12.aprill kanuumatka üleujutusalal.
Kogunemine kell 11.00 Riisal, Hoolmiku talus. Viienda aastaaja matka giid on Indrek Hein.
Marsruudiks: Tõramaa keskus – Riisa, Hoolmiku talu.
Hind: 300EEK/in.
Kaasa pakkida veekindlad varuriided.
Registreerumiseks kirjuta info@soomaa.com või helista:
Aivar: 5061896 või Jaen: 53345704
Loe foorumist: Kanuumatkad Soomaal
Vaata värskeid üleujutuse pilte.
7. aprilli hommikul enam Karuskosele autoga ligi ei pääse.
7. aprilli hommikuks on veetase Raudna ja Halliste alamjooksul Riisa külas tõusnud veel 10 cm ja ujtuab kergelt juba Soomaa peamist maanteed mis viib Tori-Jõesuust Soomaa keskusesse Tõramaal
Soomaal on taas käes nn viies aastaaeg – suurvesi, mis on paljud kohalikud teed muutnud tavalise autoga läbimatuks.
Tänavune Soomaa suurvesi pole veel kaugetki kõige kõrgem – suvise madalseisuga võrreldes on see umbes kolm meetrit kõrgemal, mis on meetri jagu vähem kui rekordaastatel. Kui mullu oli Soomaa vee all pea igal aastaajal, siis tänavu tuli uputus koos jääsulamisega, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Ehkki kohalike seas on neidki, kes unistavad Soomaa teede asfalteerimisest, leiab Kuusekäära talu peremees Indrek Hein, et häda pole tees, vaid inimmõistuses. Viha teevad maasturijuhid, kes oma võimsa sõiduriista omadusi niigi veest rikutud teedel üleujutuse ajal proovimas käivad.
Lääne teedekeskuse direktori Enn Raadiku sõnul ei ole lähiaastatel suuri investeeringuid Soomaa teedesse oodata, aga ilma hooleta need ka ei jää. Valmima peaks ka paarikilomeetrine tolmuvaba kattega lõik Jõesuust Riisa poole.
Allikas: ilmajaam.ee
Soomaal on taas käes nn viies aastaaeg – suurvesi, mis on paljud kohalikud teed muutnud tavalise autoga läbimatuks.
Kohalikud on suurveega harjunud, kuid muret teevad teid lõhkuvad maasturijuhid. Suuremaid investeeringuid Soomaa teedesse lähiaastail ette näha pole, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Rahvusringhäälingu Opel tuleb mitu kilomeetrit enne sihtmärki, milleks on Kuusekäära talu Soomaal, tee äärde jätta. Enne kui suurema kliirensiga kaubikuga teed jätkata, tuleb teelt lükata jääpank.
Ja tänavune Soomaa suurvesi pole veel kaugetki kõige kõrgem. Suvise madalseisuga võrreldes on see umbes kolm meetrit kõrgemal, mis on meetri jagu vähem kui rekordaastatel. Kui mullu oli Soomaa vee all pea igal aastaajal, siis tänavu tuli uputus koos jääsulamisega.
Ehkki Karuskose turismitalu omanik Aivar Ruukel pääseb praegu oma valdustesse kõige paremini kanuuga, ei leia ta nurisemiseks põhjust.
“Sellepärast ta ju viies aastaaeg ongi, et siin ei ole uputus otseselt katastroofi maiguga, nagu võib olla kuskil mujal,” ütles Aivar Ruukel. “Siin on ta looduse rütm.”
Ehkki kohalike seas on neidki, kes unistavad Soomaa teede asfalteerimisest, leiab Kuusekäära talu peremees Indrek Hein, et häda pole tees, vaid inimmõistuses. Viha teevad maasturijuhid, kes oma võimsa sõiduriista omadusi niigi veest rikutud teedel üleujutuse ajal proovimas käivad.
“Ta tormab nagu marupeni sinna vette oma autoga, arvestamata seda, kui palju ta viib sellega ära kruusa ja kive tee pealt, mis on uuesti vaja jälle tagasi tuua,” rääkis Kuusekäära talu peremees Indrek Hein. “Ja neid autosid tõesti on selle paari päevaga siin mitusada läbi lipsanud. Las ta olla kruusatee ja tal on laiust ja kõike, ainult et teda on vaja kivikillustikuga vähe tugevdada. Ja need lohud peavadki jääma niimoodi, et kui see hull autojuht tuleb, et ta ära upuks sinna, et siis ta enam teist korda ei tuleks.”
Lääne teedekeskuse direktori Enn Raadiku sõnul ei ole lähiaastatel suuri investeeringuid Soomaa teedesse oodata, aga ilma hooleta need ka ei jää. Valmima peaks ka paarikilomeetrine tolmuvaba kattega lõik Jõesuust Riisa poole.
Küsimuseks jääb, mil määral Soomaa teid on üldse mõistlik kaasajastada . Soomaalt viib läbi Viljandi ja Pärnu vaheline lühim ühendustee ja kui liikluskoormus seal oluliselt kasvaks, kannataksid loodus ja Soomaa eripära.
Allikas: uudised.err.ee
«Tänavu talvel on Tipu uurimisalal kaelustatud juba neli ilvest, möödunud aastal sai jälgimisseadme kaks looma,» ütles metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil.
Ta täpsustas, et varem saatja saanud ilvesed olid kõik isased. Peale metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse on ettevõtmisega seotud Tartu ülikool ja Eesti maaülikooli ulukite uurimisrühm.
Kaeluse panemiseks püütakse ilvesed kastlõksudega kinni ning uinutatakse. «Et emased ilvesed satuvad lõksudesse isastega võrreldes harvem, peab uurimisrühm täiskasvanud emase ilvese tabamist heaks saavutuseks,» märkis Männil.
Looma kaelusele kinnitatud jälgimisseade fikseerib iga nelja tunni tagant satelliitide abil ilvese geograafilised asukohapunktid ning saadab need EMT võrgu kaudu lühisõnumina arvutisse. Tegu ei ole kaameraga, mis võimaldaks looma elu reaalajas jälgida, vaid see seade täidab teaduse eesmärke.
Telemeetrilised uuringud on vajalikud ilveste arvukuse täpsemaks hindamiseks ning asurkonna kaitse paremaks korraldamiseks. Samuti võimaldab see uurida, milline on kiskja mõju saakloomadele.
Lisaks ilvestele on tänavu Tipu uurimispiirkonnas seadme saanud kolm metskitse ja kaks kährikut. Loomade püük märgistamise eesmärgil kestab veel paar nädalat, hiljem jätkub nende pidev jälgimine.
Tipu uurimisalasse kuuluvad Soomaa rahvuspark ning riigimetsa majandamise keskuse kasutatav Tipu ja Kilingi-Nõmme jahipiirkond, kus ulukiuurijad jälgivad kompleksselt ulukiasurkondades toimuvat. Teadlased loodavad, et uurimisalast saab lähitulevikus rahvusvahelise tähtsusega uurimisprojekt.
Ilvese kaelustamine sai teoks metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse, Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli ulukite uurimisrühma koostöös.
Ulukite telemeetrilise jälgimisega seotud uuringuid toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Uurimisrühma aitab ka keskkonnaamet.
Allikas: sakala
